Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi tšaroiiti leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.
Geoloog Vello Kattai kirjeldab suvises Horisondis, et poolvääriskivina tunnustatud tšaroiidi ainus teadaolev leiukoht Sirenevõi Kamen jääb Ida-Siberis praeguse Sahha vabariigi ja Irkutski oblasti administratiivsele piirile, Baikali järvest ligi 650 kilomeetrit kirdesse. Piirkond on täiesti asustamata ning sinna pääseb vaid kas jalgsi mööda metsloomaradasid või helikopteriga.
Arvatakse, et on tekkinud maakoores lubjakivi ja magma kokkupuutel toimunud keemiliste ja mineraalsete muutuste tulemusel. Keemiliselt kuulub mineraal saarsilikaatide rühma ja selle peamised koostisosad on kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, baariumi ja strontsiumi oksiidid. Mineraali sirelilillat värvi seostatakse mangaani lisandiga.
Aluspõhja kivimiuuringute käigus on umbes kümne ruutkilomeetrisel alal avastatud ühtekokku 15 tšaroiidi lasundit. Tänapäeval on tšaroiidi kaevandamise maht limiteeritud – kuni 100 tonni aastas. Tegelikult kaevandatakse veelgi vähem ehk alla 70–80 tonni ja seda põhiliselt Sahhapoolsel alal, kus on ka suuremad varud.
Piirnorm kehtestati tšaroiidivarude kiire kahanemise tõkestamiseks ning kivimi turuhinna tõstmiseks. Hinnad on aastast aastasse pidevalt tõusnud. Viimastel andmetel maksab kilogrammine töötlemata tšaroiiditükk sõltuvalt kvaliteedist 50–200 ning väike, kuni sentimeetrise läbimõõduga poleeritud ümarlihvitud kivi 10–30 dollarit.
Ühe 30-sentimeetrise tšaroiidist vaasi eest tuleb aga välja käia koguni 15 000–20 000 dollarit. Seejuures peetakse kõige väärtuslikumaks ühevärvilist lillat pärlmutterja läikega sädelevat kivi.
Venemaa Siberi linnade kirbuturgudel ja internetipoodides müüakse tšaroiidipalasid ning neist valmistatud ehteid ja suveniire märksa odavamalt. Samas on levinud ka lillaks värvitud ahhaadist, kaltsedonist ja keraamikast meisterdatud võltsingud. Seega ei saa väljaspool ametlikke ettevõtteid valmistatud ehete päritolus ja nende radioaktiivsustaseme ohutuses sugugi kindel olla.
Allikas: http://novaator.err.ee/609693/imekivi-tsaroiiti-leidub-maailmas-vaid-uhes-kohas
Toimetaja: Marju Himma
Avaldas: crystalthetapy.ee_kristalliteraapia