Kristallidest ja mineraalidest
Merevaik. Aastakümneid ukse lahti hoidmiseks kasutatud kivi on väärt üle 1 miljoni dollari!
sept.
Merevaik. Aastakümneid ukse lahti hoidmiseks kasutatud kivi on väärt üle 1 miljoni dollari!
Nii nagu öeldakse, ühe inimese prügi on teise aare. Kuid kivi, mida aastakümneid ukse lahti hoidmiseks kasutati, on aare igas mõttes.
3,5 kilogrammi (7,7 naela) kaaluva kivi leidis Rumeenia kaguosas ojasängist eakas naine, kes tõi selle koju ja võttis kasutusele – arvake ära – ukse lahti hoidmiseks. El Paisi artikli järgi osutus tema leid üheks suurimaks terviklikuks merevaigu tükiks maailmas, mille väärtus on ligi miljon dollarit. Ekspertide hinnangul on merevaigutüki vanus tõenäoliselt 38 kuni 70 miljonit aastat.
Merevaik on miljonite aastatega tekkinud puuvaik. Aja jooksul kivistub väga viskoosne aine kõvaks, sooja tooniga materjaliks, mida laialdaselt peetakse hinnatud vääriskiviks.
Rumeenias võib merevaigutükke leida Colti küla piirkonnas Buzău jõe kaldal asuvast liivakivist, kus seda on kaevandatud alates 1920ndatest.
Eakas naine, kes leidis selle konkreetse merevaigutüki, elas Colti külas, kus see täitis nõnda tagasihoidlikku ülesannet, et seda ei märganud isegi vargad, kes kunagi memme kodu sihikule võtsid. Üle miljoni dollari väärtuses merevaigutükk pole ka halb tulemus. Kujutage vaid ette, kui palju uksepiirdeid saaksite osta. Merevaik – aastakümneid ukse lahti hoidmiseks kasutatud kivi on väärt üle 1 miljoni dollari – kes oleks osanud arvata!
Pärast naise surma 1991. aastal hakkas tema pärija kahtlustama, et ukse lahtihoidmiseks kasutatud kivi võib olla enamat kui lihtsalt kivi. Kui ta avastas, millega tegemist on, müüs ta merevaigu Rumeenia riigile, kes lasi selle hindamiseks saata Poola Krakówi ajaloomuuseumisse.
Buzău muuseumi direktori Daniel Costache sõnul on leid suure tähtsusega nii teaduslikul kui ka muuseumitasandil.
Klassifitseerituna Rumeenia rahvuslikuks aardeks on see tükk olnud alates 2022. aastast piirkonnas, kust see leiti, ehk Buzău muuseumis.
See avastus sarnaneb juhtumiga Michiganist, kus üks mees kasutas ukse hoidmiseks suurt kivi, avastades hiljem, et see oli meteoriit väärtusega 100 000 dollarit.
Allikad: sciencealert.com ja El Pais
Kauni merevaiguga ehted leiad SIIT
Merevaik
Merevaiku on lihtne ära tunda, sest teisi sarnaseid mineraale ei ole.
Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid. Merevaik on mitmesuguste paleogeeni ja neogeeni okaspuude kõvastunud vaik. Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, need merevaigutükid on eriti väärtuslikud.
Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Seda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest.
Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi, näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia). Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks helmesmänni (Pinus succinifera) järgi.
Merevaiku leidub kõigil mandritel
Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna kannvad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.
Merevaigu omadused
Merevaik on tavaliselt meekollane, oranž, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. See läigib matilt või rasvaselt, mõnikord öeldakse selle kohta ka: vaiguläige.
Merevaigu kõvadus on Mohsi skaalal 2–2,5, tihedus 1050–1100 kg/m³. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350–375 °C juures.
Murdepind on karpjas või tasane. Lõhenevus puudub. Kriipsu värvus on valge. Murdumisnäitaja on 1,537–1,545. Kaksikmurdumine puudub. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik (ladina keeles electrum, vanakreeka keeles ἤλεκτρον ēlektron) on andnud nime elektronile ja elektrile.
Merevaigu kasutus
Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehtekivina ja isegi rahana.
Merevaik oli väga hinnatud Vana-Kreekas. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna.
Eestis hakkas merevaigu kasutamine levima koos kammkeraamika kultuuriga ja selle kasutamist jätkati kuni kiviaja lõpuni. Põhiliselt rakendati merevaiku ripatsite tegemisel, natuke on leitud ka pisiplastikat. Pronksiaegsed merevaikehete leiud on haruldased.
Merevaik on merevaikhappe, merevaiguõli, kampoli jms tooraineks.
Allikad: Rudolf Ďud’a & Luboš Rejl. (1998). Väike vääriskiviraamat. Tõlge tšehhi keelest: Tõnis Oja. Sinisukk. ISBN 9985730399
Mare Isakar: Merevaik
Merevaigust helmed ja ripatsid
Merevaikfiguurid Tutulus.ee
Merevaikehted Tutulus.ee
