Mohsi mineraalide kõvaduse skaala

Mohsi mineraalide kõvaduse skaala

Mohsi kõvaduse skaala – kristallide ja mineraalide määramise oluline tööriist

Mis on Mohsi kõvaduse skaala?
Mohsi kõvaduse skaala on geoloogide ja mineraloogide poolt kasutatav lihtne ja tõhus meetod mineraalide kriimustuskindluse hindamiseks. Saksa mineraloogi Friedrich Mohsi poolt 1822. aastal välja töötatud skaala võrdleb mineraale nende suhtelise kõvaduse põhjal, alates pehmest talkist (kõvadus 1) kuni maailma kõige kõvema aine, teemandini (kõvadus 10).

Kuidas Mohsi skaala töötab?

Mohsi mineraalide kõvaduse skaala põhineb printsiibil, et kõvem mineraal suudab pehmemat kriimustada, kuid vastupidine pole võimalik. Näiteks kvartsi (Mohsi kõvadus 7) saab kriimustada ainult sellest kõvemad mineraalid, nagu topaas (kõvadus 8). See võimaldab mineraale lihtsa katsega tuvastada.

Tavalised tööriistad, nagu küüneots (kõvadus 2–2,5) või terasnuga (kõvadus 6–6,5), teevad skaala kasutamise veelgi praktilisemaks välitingimustes.


 Mohsi skaala mineraalid ja nende kõvadus

  •  Talk (1): Kõige pehmem mineraal, mida saab hõlpsasti sõrmega kriimustada.
  • Kips (2): Veidi tugevam kui talk, kuid siiski pehme.
  • Kaltsiit (3): Mõõdukalt pehme; kriimustatav vaskmündiga.
  • Fluoriit (4): Populaarne mineraal, mis näitab veidi suuremat tugevust.
  • Apatiit (5): Kõvadus, mida küüs enam ei kriimusta, kuid noaga saab.
  • Ortoklaas (6): Nimetatakse ka põldpäälikuks; vastupidavam kui tavaline teras.
  • Kvarts (7): Levinud kristall ja tavaline testmaterjal.
  • Topaas (8): Väga tugev ja kaunis mineraal.
  • Korund (9): Rubiini ja safiiri põhikomponent, erakordselt vastupidav.
  • Teemant (10): Looduse kõige kõvem materjal.
    Fluoriit toorkivi
    Fluoriit toorkivi
    Apatiit_sinine lihvitud
    Apatiit_sinine lihvitud

Praktilised näited ja kasutusalad

Mohsi skaala pole oluline ainult teaduses, vaid ka ehtekunstis ja kristalliteraapias. Näiteks kõvaduse tundmine aitab valida õiged hooldusmeetodid. Pehmed kristallid, nagu kips ja fluoriit, vajavad õrnemat käsitsemist kui korund või teemant.

Kristalliteraapias on oluline teada ka kõvaduse mõju kristalli energiatele. Näiteks kvartsi vastupidavus sümboliseerib tugevat ja selget energiat, samas kui talki kasutatakse pehmema ja rahustava toime tõttu.


Miks see on oluline kristallide austajatele?

Kristallide hooldamisel ja puhastamisel on oluline arvestada nende kõvadusega. Pehmemad kristallid võivad vees sulama hakata või kriimustusi saada, mistõttu vajavad nad erilist tähelepanu. Mohsi skaala teadmine aitab kristallisõpradel teha teadlikumaid valikuid nii hoolduse kui ka kasutamise osas.


Mohsi mineraalide kõvaduse skaala

Mohsi kõvaduse skaala on üks lihtsamaid, kuid samas olulisi tööriistu kristallide ja mineraalide maailmas. See aitab tuvastada kristallide omadusi ja tagada nende pikaealisuse. Kui soovid teada, kuidas valida ja hooldada oma kristalle, on Mohsi skaala tundmine asendamatu.

Ehtekunstis enim kasutatakse tugevamaid kristalle

Ehtekunstis kasutatakse sageli tugevamaid kristalle, mis taluvad igapäevast kandmist ja säilitavad oma ilu. Kvarts (kõvadus 7) on üks populaarsemaid, kuna see on vastupidav ja saadaval erinevates värvitoonides, nagu roosa kvarts ja suitsukvarts. Topaas (kõvadus 8) on kaunis ja tugev valik, sobides ideaalselt ripatsiteks ja sõrmusteks. Korund (kõvadus 9), mida leidub rubiini ja safiiri kujul, on erakordselt vastupidav ja hinnatud luksuslike ehete jaoks. Kõige vastupidavam on teemant (kõvadus 10), mille ilu ja tugevus teevad sellest klassikalise valiku igat tüüpi ehete jaoks. Nende kristallide tugevus tagab pikaajalise kvaliteedi.

Sinise topaasiga hõbekõrvarõngad
Sinise topaasiga hõbekõrvarõngad

Larimari omadused

Larimar, mis on haruldane ja eksklusiivne sinine pektoliidi sort, asub Mohsi kõvaduse skaalal vahemikus 4,5–5. See tähendab, et larimar on mõõdukalt pehme mineraal, mida tuleb käsitseda hoolikalt, et vältida kriimustusi ja kahjustusi.

Praktilised näited ja kasutusalad

  • Ehtekunstis: larimari kasutatakse sageli ripatsites, kõrvarõngastes ja teistes ehetes, kus see ei ole otseses kokkupuutes kõvade pindadega. Selle unikaalne sinine toon meenutab Kariibi mere vett ja on populaarne luksuslike ja rahustavate ehete loomiseks.
  • Kristalliteraapias: larimar on tuntud kui rahustav ja harmooniat loov kristall. Selle pehme energiaga seostatakse stressi leevendamist ja emotsionaalset tasakaalu. Kuna larimar on pehmem kui paljud teised kristallid, käsitletakse seda delikaatselt, et säilitada selle looduslik ilu ja energiaväli.
  • Hooldus: larimari hooldamisel tuleks vältida kokkupuudet karmide kemikaalidega ning hoida seda eemal kõvadest või teravatest esemetest. Puhastamiseks piisab pehmest lapist ja sooja seebivee kasutamisest.

Larimari kõvadus ja energia muudavad selle sobivaks neile, kes otsivad õrna ja harmoonilist tuge igapäevaelus.

Allikad ja soovitused lisalugemiseks:

  1. Geology.com: Mohs Hardness Scale
  2. Mindat.org: Mineral Hardness